Ene Hioni tänusõnad tuluõhtust osavõtjatele ja annetajatele.

22. september 2016

EH Fondi tuluõhtul Ed.Vilde muuseumis Tallinnas.

Aitäh kõigile, kes te oma pluusid triikisite, kingad viksisite ja ennast üles lõite, et meie õhtul nii kaunid olla. Iga ilus asi vajab hoolt.

Külvad maha bambuse seemne, lisad väetist ja kastad. Esimesel aastal ei juhtu midagi. Ootad. Ei midagi. Kastad, väetad ja hoolitsed teist, kolmandat ja neljandat aastat, midagi ei sünni. Aga kui jõuab kätte õige aasta, kasvab bambus 27 meetrit kuue nädalaga.

Meie fond kasvab 10 aastat. Silmnähtavalt kasvab.

Oleme  käima lükatud rahvaalgatuse:

ilma riigi toeta, ilma poliitikute jututa, ilma meedia kärata ja ilma aupaukudeta. Kui keegi hiljem küsib, et kuidas see teie istutaud taim kasvab, on seletus olemas – me hoolime, toetame ja tunnustame koos inimesi, kes viivad edasi Eesti elu täna, homme, nädalate, kuude ja aastate pärast!

Oma  „pisuhännajahiga“ kinnitame koos, et võimalus  tunnustada on väärtus. Pole kübetki kahjurtunnet või kadedust. On puhas rõõm kuigi oleme kõik nii uskumatult erinevad.

Erinevad põlvkonnad, erinevad vaated, seisused ja aukraadid. Võib leida ka mõne Pokemoni.

Suur tänu selle suurepärase maja pererahvale, et lubasite meid oma katuse alla. Tänu Rimile, kes aitas lauda katta.

Tänu sõpradele ja tuttavatele, kes annetasid, toimetasid, askeldasid, aitäh meie laureaatidele, kes oksjoni oma ligitõmbavate väljapanekutega põnevaks tegid. Aitüma tänase õhtu esimesele piloodile Raulile, teistele pilootidele, valgetes kinnastes stjuardessidele ja stjuuarditele, Kodanikukoolituse perele ja sõpruskonnale, Fondi toetajatele ja nõukogule. Olge tuhandeks terved.

Enne siiatulekut tahtsin ka mina pluusi triikida. Kuid kartsin triikrauda sisse lülitada – äkki  tuleb stepslist presidendi debatt. Need paar tundi pidime siin presidendikampaaniast puhta ilma olema.

Lasen teid nüüd vabaks viimase pingutuse jaoks – oota natukene veel, oota natukene veel  ja Eestil on uus president, kellest, loodame,  saab meie fondi fänn.