2.novembril 2021 kuulutas MTÜ Kodanikukoolitus Viimsis välja Ene Hioni Fondi XVI stipendiaadi. Ajakirjanik ja kirjanik Ene Hion, avatud ühiskonna mõtestaja ja koolitaja, lahkus meie seast käesoleva aasta augustis. Mis saab olla veel sümboolsem kui hingedepäeval anda üle EH Fondi tunnustus lugude jutustajale ja koolitajale, kes on lummanud tuhandeid inimesi siin ja sealpool piiri. Viimsi raamatukokku kogunenud kuulajad said peale Piret Pääri lugude jutustamist osa üllatusest kui fondi esindajad tulid laureaati õnnitlema ja auhinda üle andma.
Piret Päär on lugusid jutustanud kolmkümmend aastat. Tema südameasjaks on olnud lugude jutustamise traditsiooni ja eesti rahvajuttude tutvustamine. Piret on kasvanud kogukonnas, kus jutustamise traditsioon oli veel täies elujõus. Lapsepõlves kuuldud lood ja jutustajad on häälestanud ta kõrva lugude lainele ning teinud lugude jutustamise teema tema jaoks südameasjaks. Pireti jutustamise kohta võib öelda - lummav, mõtlemapanev, puudutav... Kõik oleneb – kuulajast, kohast, ajast. Kindel on aga see, et hetkekski saab kuulaja unustada argipäeva ja vaadata enda elu pühamat poolt.
Külli Vollmer tutvustas EH Fondi XVI stipendiaati 2.novembril 2021 Viimsi raamatukogus järgmiselt:
Ta on pärit Tartumaalt, metsade keskelt.
Minu lapsepõlv oli täis jutuvestmist. Emalt-isalt kuulsin
tõestisündinud lugusid, ühelt vennalt muinasjutte ja teine jutustas
raamatuid ümber. Milline luksus!
Ta on käinud mõisakoolis, keskkoolis, kultuurikoolis ja kahes
ülikoolis – kokku omandanud 21 aastat akadeemilist haridust.
Minu valik teatrikooli kasuks sündis tundest, et minus on nii palju rõõmu,
et sellest jätkuks ka teistele inimestele. Teater tundus selle jagamiseks siis
kõige õigem koht. Minu siiras soov oli, et vaataja teatrist lahkudes oleks
natuke tervem, julgem, paremgi ehk. Või isegi, kui ta seda selleks mõneks
tunniks on, siis on juba hästi. Ajapikku sain aru, et see ikka kõik nii lihtne
polegi.
30 aastat on ta koolitanud.
Algusaastatel juhtus alatitihti, et pärast kursuslaste lahkumist, hakkasid
mõtlema kohe, mis oleks võinud olla paremini, kus jäi midagi pooleli, miks too
nõnda ütles, kas see ikka jõudis teistele järele jnejne. See pärastine
mõttemelu oli väsitavamgi, kui koolitus ise...
Ta on andnud välja kogumiku lugudest, kirjutanud kogu pere raamatu ja kirjutanud kirja minu nooremale minale.
29 aastat on ta vedanud ühte erilist kooli (Jutukool).
Loengud, seminarid, töötoad, suvelaagrid, nõustamised,
jutuõhtud-kontserdid, koolitused, rahvusvahelised konverentsid ja festivalid,
andmebaas, jutupank, väljaanded, mõned CD-d ja DVD-d, näitus
Täna on ta vabakutseline – koolist on saanud maja (Jutumaja).
Iga
lugu, mis sind kõnetab, on tee iseenda juurde.
Ta teab, et hea lugu võib muuta maailma.
Aga sa pead minema, sest lubanud
oled. Kellegi lapsed kusagil ootvad. Ja seal nad siis istuvad kuulavad, üks
rahutu, aga terava keele ja vaheda meelega laps jääb aina vaiksemaks ja
vaiksemaks, siis korraga naeratab nii soojalt ja küsib: "Kas sa oled
võlur?"
See võlur on PIRET PÄÄR
2020.aastal vedas ta eest eesti rahvajutu aastat, toimus palju töötubasid üle Eesti ja aasta läbi vältav lugemise väljakutse 11x11.
2021 korraldab ta jutuvestmisfestivali ”Üks ei ole ühtegi”, mis toimub erinevates Eestimaa raamatukogudes ja koolides (21 erinevat kohta). Eesmärgiks on tutvustada lugude jutustamise ajalugu ja vanu rahvajutte.
Piret Päär koos EH Fondi Nõukogu liikmete Külli Vollmeri, Tiina Kaalepi, Katrin Mikko, Greta Silberg-Käärikuga.
2.november 2021 Viimsi raamatukogus
