Ene Hioni Fondi XIX stipendiaat on Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibak  

Professor Andra Siibak on paistnud silma nii rahvusvahelise meediauuringute valdkonnas kui ka Eesti ühiskonna laiemal teadvustamisel tehnoloogiate ja andmestunud maailma ohtudest eelkõige lastele ja noortele, nende õigustele ja vabadustele.

2. jaanuaril 2025 tulid MTÜ Kodanikukoolitus liikmed ja EH Ffondi esindajad kohvikusse Literaat auhinda üle andma. Professor Andra Siibak, kes oli kutsutud kohvikusse töökohtumisele, ei osanud aimatagi, mis üllatus teda ees ootab. Ta sai omistatud preemiast teada üleandmise hetkel. Fondi esindajad andsid ülevaate EH Fondist, eelmistest stipendiaatidest, Andra Siibak rääkis oma töödest ja uue aasta plaanidest.

ERR uudised: Ene Hioni fondi stipendiaadiks valiti professor Andra Siibak

Professor Andra Siibaku puhul on tegu rahvusvaheliselt tunnustatud meediauurijaga, kelle viimaste aastate uurimistegevus keskendub kriitilise andmeuuringute ja tehnoloogiauuringute suuna eestvedamisele Eestis. Andra uurimishuvides on alati olnud kesksel kohal lapsed ja noored ning oma viimastes uuringutes on ta analüüsimas seda, milliseid muutusid laste eludes toovad endaga kaasa uued digitehnoloogiad, tehisintellekt ning algoritmid.

Koos professor Giovanna Macheroniga ilmus Andral 2021 raamat ”Datafied Childhoods. Data Practices and Imaginaries in Children’s Lives” (Peter Lang), kus autorid vaagisid erinevaid viise, kuidas uued andmepõhised lahendused, algoritmid ja tehisintellekt (AI) mõjutavad laste igapäevaelu nii kodus, koolis ning eakaaslaste ja vanema-lapse suhetes. Raamatus näitlikustasid Andra ja Giovanna elegantselt, kuidas digitehnololoogiatest – ja andmetest küllastunud maailmas on tehnoloogia ja platvormivõim kogunenud sageli väheste priviligeeritute kätte, seevastu ennustava analüütika ning andmepõhiste otsuste tagajärjed võivad kõige rängimalt mõjutada just haavataid sihtrühmi, nagu näiteks lapsi ja noori. Tegu oli esimese raamatuga, mis andmestumisega seotud probleemidele ning võimalikele ohtudele (nt ohud privaatsusele, andmepõhine diskrimineerimine, andmete kallutatus, jne.) just laste ja noorte vaatenurgast tähelepanu pööras.

Lisaks eelmainitud raamatule on Andra Siibak koos Anu Masso ja Katrin Tiidenbergiga üks 2020.aastal ilmunud tunnustusi pälvinud kõrgkooli õpiku „„Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“ toimetajatest. Antud õpikust on kujunenud äärmiselt väärtuslik õppematerjal erinevatel õppeastmetel. Kuigi andmestumisest ilmub igapäevaselt hulganisti artikleid, siis õpik, mis lihtsalt ei selgita nähtuse olemust vaid toob välja ka selle, mida selle uurimisel silmas pidada, on tudengite jaoks väga oluliseks ressursiks. Enamgi veel, koos Anu ja Katriniga sõnastas Andra 10 olulist postulaati, millest andmeühiskonna uurijad ning analüütikud oma töös lähtuma peaksid.

Postulaadid rõhutavad muuhulgas seda, et andmed ei teki kunagi iseenesest, need vajavad alati tõlgendamist ning eetika ja andmeõiglus peavad olema andmestunud ühiskonna alustalad, ehk andmetöötlejad ning uurijad peavad alati suutma kriitiliselt hinnata enda tegevuse tagajärgi. Need on aga põhimõtted, ilma milleta ei tohiks luua ega analüüsida kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi.

Andra Siibak on avaldanud üle 100 rahvusvahelise eelretsenseeritud artikli rahvusvahelistes ajakirjades või toimetanud kogumikke ja tegutsenud eriväljaannete külalistoimetajana ajakirjades Cyberpsychology, Media Studies ja Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Andrat ilmestab interdistsiplinaarne koostöö teadlaste ja doktorantidega nii sotsioloogia, kasvatusteaduste, psühholoogia kui õiguse valdkonnas. Selline koostöö on oluline, sest eelpool kirjeldatud nähtused nagu andmestumine on komplekssed ning vajavad panustamist erinevate valdkondade uurijate poolt. Andra Siibak on ka suurepärane juhendaja – tema juhendatud erinevate astmete tudengitööd ja doktoritööd (vt näiteks Kristjan Kikerpill, Marit Napp, Seili Suder) on saavutanud kõrgeid kohti Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatavatel üliõpilastööde konkurssidel.

Lisaks akadeemiliste artiklite kirjutamisele ning üliõpilaste õpetamisele peab Andra väga tähtsaks ka teaduslikuma mõtteviisi edendamist ning teaduspõhiste artiklite avaldamist ajakirjanduses. Näiteks on ta koos kolleeg Kristjan Kikerpilliga alates 2023 oktoobrist vedanud Sirbis AndmeLühiskonna kolumnit, mille abil tutvustada erinevaid andmestunud maailma valupunkte laiemale lugejakonnale. AndmeLühiskonna artiklisarja raames on ilmunud artikleid, mis arutlevad generatiivse tehisaru võimete ning puuduste üle, sh avanud tehisaru-tööstusega seotud ebavõrdsusi nn kummitus-töötajate problemaatikat. Arutletud on ka juturobotite rolli ja masina-inimese suhtluse üle laiemalt; ja problematiseeritud näotuvastus tarkvara ning teiste AI-põhiste tehnoloogiate kasutamise üle hariduses. Need on vaid mõned näited teemadest, mida autorid oma kolumnis käsitleda on jõudnud. Kõik need päevakajalised arutlused aitavad pöörata suuremat tähelepanu sellele, milliste küsimuste ja probleemide ees me andmeühiskonna liikmetena igapäevaselt seisame ning millele seetõttu ka kollektiivselt vastuseid otsima peaksime.

Fondi EH stipendiumi eesmärk on toetada vabaühenduste esindajaid ja organisatsioone, avaliku elu- ja meediategelasi nende tegutsemisel ühiskonna tasakaalustatud arengu ja eetiliste väärtushinnangute kujundamisel. Ajakirjanik ja kirjanik Ene Hion lahkus meie seast 2021. aasta augustis.

2023. aastal valiti Fondi stipendiaadiks Eesti Vabariigi Õiguskantsler Ülle Madise. EH Fondi stipendiaadid on ka Marju Lauristin, Raul Rebane, Astrid Kannel, Hille Hanso jpt.